Riia-

rahu oli.veini oli.inimesi imelisi.silmadesse vaatamisi.trammiga sõitmisi.muusikat head.kerge oli.imeline oli.inimesed mu kõrval ja ümber.sinna lähen veel.teistmoodi eriline tunne.oeh.pisut raske on siin jälle ühtlaselt hingata.kukun ohkama.roniksin küüned väjlas praegu ajamasinasse ja keeraks kruvi välja.siis saaks aeg seista.saaks jälle hingata.

pärast pähhi pakuti kommi, võtsin vastu.täna oli üks hea päev,pärast seda eilset pähhi päeva.ja algab uus ajastu.olen elevil.

vihkan pugemist.ja iga sõnaga, mil nad üksteist kiitma kukkusid, laitsid nad sisimas mind.oh imestust inimesed.ma ei salli sellist olemist ja hetkel tunnen ennast nagu peksa saanud kass- ja küll ma veel kusen teile saapasse!jookse ja jookse,bussis tõmban eluhinge sisse tagasi,pühin pisaraid,et keegi ei saaks teada,et nutta oskan.ja inimesed on stressis, ei mitte jõulumöllu pärast.eesti olu ja elu tekitab masendust-see on pisut pekkis,tuleb mul jälle meelde.äki lihtsalt sitt päev.praegu on igaljuhul valus-selline valu, nagu sul oleks keev hapukapsasupp kintsu peale kukkunud.õnneks on homme maailma lõpp.

klaver
ja malemängud- o3.17

Merci de faire la merveilleuse musique

Ootaksin sind küll saturni tänaval,
kas kohtuksime?
Ma varstin naeran vast,
ees päikeseväraval.
Su luitunud hall pintsak,
paneb mind tumelillasse kleiti.

On öö ja ma voolin linde
punun paberisse hinge
mõtlen kas tal meeldib nii
loodan,et sellest kasvab
vii-tii.vii-tii

Ei lase lähedale
pikkal pimedal
õhtul,
mis näib minema
pikkaks pimedaks
ööks.
Ent ikka,
hommikul meil
kardinad
poole päeva peal
ees,
nii et ikka näiks
öö.
armastan vast kaugelt,
et ei tunneks
kaduvaid hommikuid.

jään mäletama,et

täna on tere okse

homme õnneks uus päev

mõttemõlgud laupäeva öösest

Õlu lõhn,
mu katkise telefoni
kohal,millega
saadan valesi
sõnumeid.
Räägin võhivõõraga
elust
ja salaja unistan
suletekkist
ja kuu mu kaisust.
Mil võtame vastu
hommiku eredaid
kiiri.
Pitskardinate ligi
ninadega nuusutajaks
mu juukseis
ja tundma saab
hommiku õrnust.

kuuga ärkan
aja ja unega võidu
ikka nii
Kas mu ankrutrossid peavad vastu?

ilmselt istudes
ma nutaks

praegu
üleväsimuse naer
ja kuuga kustun
see
hullus on inspireeriv

Praegu tunnen paanikat..teen vene keele tunnist poppi,olen arvuti klassis ja ajan arvutis asju,loen meile ja teen plaane,kuidas pöörane nädal jälle üla elada.Olen endale liiga palju kohustusi haaranud ja nüüd tunnen juba kuidas asjad hakkavad kokku jooksma.Aega,mul on vaja aega.Õhkkond on üleüldse kuidagi pingeliseks muutunud.kõrõmh.Jäätis käes,seelik tuule käes lehvimas,kerges naeru suminas mööda tänavat ma käiks praegu.Oh,Tere Elu hull,ma siiski armastan sind!

preagu siin avastasin,et
olen päris veidra blogi teinud.

muidu suhteliselt tundetu aeg
ja
süis on ilus

 

 

väljendaks viha.praeguse aja viha.elu on ilus.enamvähem.mulle meeldib.naudin.päevu.asju.inimesi.palju muud.ja see ''palju muud'' mind köidabki.vastikud koolikohustused näksivad sabast.ja ma ei kannata vastu tahtmist tegemist.vahel küll peab.preagu aga läheks.astuks sellest tühisest välja.teekski ainult neid muid asju.neid muid.end kõige olulisemaid.kuidagi nad oma kõige paremate soovidega.on ikkagi võetud vabadus.pinged ja saamatus paitavd peab.ei oska ja ega nagu taha ka.süsteemis.uues.on sada lõhe sees.läheks ja karjuks tähtsatele ninadele vastu tatti.oh viha.viha.viha.-ilus emotsioon

Sai oldud mitu tundi,kergelt.Nii vaid üksainus päev,sel sügisel.Olen kindel selle erilisuses,see päev oli esietendus päevast,mil hakkasime tantsima,esimest korda,koos.Kikivarvul,et ulatuda ja kui jalgadesse kasvas vabadus,siis käed mis küüntega pehmelt üle piha kraband,muutsid endi värvi.Õrnus, kergus kasvas, kuni tants veel kestis,ei siis kumbki lahti julend sellest lasta,et juba oli oldud nii.Nii vabalt krabatud ja tantsitud.Sai oldud nii,too päev,päev enne esietendust,mil tantsisime oma esimese tantsu.

Brel.

 

 

 

Kuu,kuu.Äki mõnest kuust ei peagi lahti laskma?Kuud ju jäävad alles.alati.tundedki siis, mis olnd.Kuu,kuu.kus oled sa?

Märkiteta lihtsam kirja panna,ise takti tean


Ma elukulgu
endil
tantsib ülespoole
ja teistel allapoole
oh
ei alati
vassin
me tihti
vahetame pooled
iseendi teiste
pooled
oh
need elu nooled
ülevalt mõni
kallab vee
ja altpoolt
keegi
rajab tee
mulle see
vesi ja tee
kuuled
karjun endile
kõik vee ja tee
Võtaks kõik,
aga vastutaks
ei millegi eest
Sõber, võõras
anna kõik
avali käsi
poeta süli täis
Elan ju
kas näed
ju see
kel annad teed
ülevalt sa kallad
veed
anna siia sõber, võõras
võtan
elult
vastu
sittagi ei anna
vastu,
võõras vesist
nartsu
elult võtan
võtan
vastutuseta

Veetsin välismaal oma 3 nädalat.Belgia ja Sylt island olid need kohad ja mõned minutid-tunnid,ja paar üksikut päeva ka teistes linnakestes,ka külades.Reis oli kirev,nii palju asju ja emotsioone oli korraga,kõik oli koguaeg korraga.Kõike ei jõudnudki haarata,sest kõike oli palju.Jällegi sain kogeda nii paljut,olla koos oma imearmsa truppiga taas laval ja anda taaskord imelise etenduse,isegi siis,kui kogu valgustus ja helis süsteem katkeb..õnneks võttis oma 300 ininesega vaatajaskond taskust telefonid ja muusika asendasid nad instrument häälega-võimas! Ja hea on olla,mingismõttes maha rahunemis tunne,sest meie grupp ei lagune laiali,kuigi kõik on suureks saamas ja oma teed mööda astumas,ehk siis järgmiseks aastaks rändame Venemaale Sankt-Peterburgi.Sest ''Käputäis olemisi'' on etendus,mis on nii sügavale sisse pugenud,ja mis koguaeg on aina suuremaks kasvanud ja nüüd lõpuks valmis saanud-täielikult,proffesionaalselt!Olen uhke,selle üle,milline meie grupp ja etendus on,uhke on seda etendada..eriline!
Mulle meeldis,mida üks Belgia poiss mulle ütles,meie Eestlased,oleme nii teistmoodi,nii eksootilised,erilised.Ta võrdles meid festivali teiste riikidega.Jah,kui ma selle peale mõtlen,siis nii oli,nii on,seda oli tajuda päris mitmel korral.Siinkohal pean veel mainima,et saklaste ja inglaste huumor on kohutav!Ei tee üldistusi,räägin nähtust.Oh, ja üks sakslane arvas,et me eestlased ei ole kunagi nutellat maitsnud ja,et seda teistesse riikidesse ei ekpordita, päris nalajakas!
Päris palju pisaraid sai ka poetatud,nii põue,kui sõbra õlale,padja sisse..salaja ja öösel,võõra varrukasse,veidi pudelisse.Mõnda igatsen ikka väga,väga..õnneks on tänapäeva sidepidamis võimalused suured.Ei taha ju võõraks jääda,kuigi mingismõttes on see ka paratamatus.
Praegu aga,
hea on olla,kerge on olla,
loodan,et see ei kao.

ikka jälle on hea arusaada,kui imelised ja head inimesed minu ümber.naljakas,meenute mul tänavate nimedega.me kasvame koos ja vahel kokku.ühega kasvasin kuradi kokku.ja nüüd kasvada lahku.ei.ma juba igatsen mõnda nii,et ei tea kuhu seda igatsust endas matta.tead küll, mõne eest annaks kõik.mingi hirm vaevab,ei tea kuidas seda tähtedest sõnaks seada.hirm.hirm on vist inimesi kaotada.hirm on olla kaotatu.ärme kao.kasvame ja lendame ja elame ikka koos.kuigi nüüd hakkab igaüks oma õisi ise avama.üksi.ja omamoodi.

ärge siis unustage
tänavaid

See tik-tak, tik-tak on kiirem, kui ei kunagi varem ja tundub, et tik-tak, tik-tak kogub alles tuure ja see kõik kavatseb minna veel kiiremaks.Elu on hakanud tantsima lõppematut polkat,mis muutub igast taktist ja jalalöögist aina kiiremaks.Teate küll..2-osalises taktimõõdus, kiire tants, Tsehhi päritoluga.
Vahel on lihtsalt huvitav vaadata, kuidas raamatud su riiulis ikka seisavad, kuigi sa tahaksid neid väga lugeda.Et sa pole oma lähedasi sugulasi juba päris pikka aega näinud ja sa ei teagi kuidas neid läheb ja oled unustanud sõbra sünnipäeva ja soovid talle valel päeval õnne.Õudsalt hea on tegutseda ja minu puhul KÕIKE teha ja muidugi korrga,aga vahel on lihtsalt  tobe, kui sa ei mäleta, mis sa eile õieti tegid ja oled kolmandat päeva unustanud kingaparandusse minna ja uusi sukapükse oleks ka vaja.Ja hea on ka vaadata, kuidas sa millegi nimel tohutult vaeva näed ja hea on tunda end tegusana, ent aga mitte unustada seda teistki elu poolt.. vahel ma ju näen, kuidas ma ise ja teisedki unustavad näha selle endi elu lihtsust ja kergust.Ja naljakas on näha ennast ütlemas, et varsti on natukene rahulikum ja küll siis on aega kokku saada, küll siis on aega järgi õppida ja järgi elada..elama ja teeme asju kogu aeg järgi.Koolis olen järeltööde klassis päris tihe külaline.Saan aru, miks pannakse tähtpäevaseid kuupäevi, mil asjad peavad tehtud olema,sest inimeseloom on oma loomult nii laisk,et kui millelgil ei ole kindlat kuupäeva, ei teegi ta seda veel nii pea ära ja lausub aga, et´´Küll aega on.´´Ei seda keegi tea, kas aega siis on või ei ole.Varsti oli vist seda maailma lõppu ka oodata , juhei! Siis ma läheksin vist jupiterile elama, tundub päris põnev planeet.
Ülemõtlemine-minu ja sinu viga,me kõigi viga
Ja oma asjalikkuse võid vahel perse pista, seda on lihtsalt nii lämmatavalt tobe vaadata.

 

eile oli jaanipäev,päris väsitav püha..ja kuidagi tühine koos olemine suure söömaga.Täna on kohe raske olla.Homme lähen jooksma.Vahel on hea endast igasugu asju välja joosta.Ja mul ei olegi miskipärast üldse kerge olla, miski oleks nagu kivistunud kusagil,natukene valu ja ebakindlust tekitav tunne.ja tegelikult peaksin olema alustanud oma uurimustööga, aga motivatsiooni ei ole.Ja noh, nii ei tohiks,aga ka ilm rusub.Päikel on päris suur jõud ja kui teda ei ole, tunnen ennast ka natuke nõrgana.
Ja vanad asjad teevad veel valu,kuigi võiks juba üsna valutud olla.Aga homme on äki päike ja see sulatab ka mõne kivi must
Ja oi,mul nüüd minu enda rüperaal..selline pisike ja punane, heh

 

üks
võõras
natueke hull
ja hurmav
keda nagu tunneks
ei tereta mind üldse
vaid vahime
veidralt ja pikalt

ei oska enam

minagi midagi

vaid kivistun

ja igakord

kui näen

loodan

et ei näinud

korda viimast

sest

mu süda ei jää rahule

kes on see hing?

Sest vihma sadas ja kõik muusika ja raamatud,korraga tuul tõi tema ja teadmise ja porilompi astusin meelega ja naeruga ja busslie ta mu saatis ja tee tegi sooja ja jutt jäi kõrva ja kallistas kaua ja lugesin inimesest ja nuusutasin kedagi ja vaikisin,sest kartsin ja mõtlesin võõraste elust ja laulsin ajatuid laule ja keerutasin ennast valla ja istusin viiskatega ja tahtsin kohe pahandust tea ja naeratasin, sest tehti pilti ja tead,täna sadas vihma,kallas ja pani tantsima ja ta ehitab palkidest maja ja mitte vihm ei lõhnanud, sest keegi haises rohkem ja oh nüüd haiseb ta minu sees ja ta lämmatab päris paljut oma haisuga ja täna sadas vihma ja inimesed ongi hullud ja jess ,sest hullus on porilompides tantsimine ja hullus on valedega suudelda ja hullus on päev mil mõtlevaad inimesed mõelda mõtetult ja tunda lihtsalt,sest porilombid ei ole niisama augud ja tead täna sadas vihma 

Oi,kuidas ma tahaksin,et ma siia miskit aegaajalt kirjutaks,aga  ma ikka miskipärast seda ei tee.Vahel mõtlen, et kusturaks end interneti avarustest üldse igaltpoolt,oleks lihtsalt ehedal kujul mina ise, kui keegi tänaval näeb, siis räägime seal, kõik mis öelda vaja,ei riputaks endast ja teistest pildikesi, mis iseenda edevusest on vaja KÕIGILE näidata,sest jah,öeldi ka mulle kunagi, kui mul veel kurikuulsat ´´lõustakausta´´ ei olnud, et seal on jua KÕIK- kõik inimesed on poolikult oma eluga sinna kolinud, võibolla on neid üldse tihedamini seal kohata, kui tänaval, sest miski suur, uus ja koht, kus KÕIK on on haaranud ka neid oma ambu, noh KÕIKI.Oh seda kaasaegsust,see uueaja inimene on ennast lastnud võtta hammaste vahele-seda igasmõttes,aga pole hullu,s estKÕIK on hammaste vahel.





Ah, ei, siiski mitte KÕIK-Olen oma kolmel viimasel nädalal kohtunud,kahe väga ilusa noormehega, kel kummalgil ei ole facebooki, ega telefoni.-Päris uhke! Vaatan teid suure austusega, sest tean,e t MINA sea ei suudaks, sest MINUL on vaja pidevat infot ja maalilmale nii lähedal olla-nagu öeldakse, ´´Kui oled internettis, ongi juba terve maailm sinuga``-nojah, INTERNETT- `` Ma olen hästi võimas``

Oh, unistan tarmmiga sõita praegu, ikka selle mõnusa logiseva trammiga ja et tänaval käiks mulle tuttav vastu ja teretaks mind, mitte ei käiks pea maas, sest VERBAALNE suhtlemine on liiga hirmus, et noormehed ja neiud ei kirjutaks INTERNETTI avarustest, kui palju nad üksteisest hoolivad ja armastavad, vaid tänaval, trammis sõites,pargi pingil istudes, jäätist limpsides,teatrist tulles,,ütleksid neile, kui palju nad üksteisest HOOLIVAD.Nimoodi päriselt. PÄRISELT

Hea, et trammid veel sõidavad,
hea, et internett veel kõike ei paku, hea,e t internett kõhtu täis ei tee, hea, et internett


ei
ei
ei

ma lihtsalt kirjutasin,sest mulle meeldib kirjutada

Lähengi nüüd sest mul on kiire,
lähen trammiga sõitma, sest tarmmid veel sõidavad

nojah, teate küll KAASAEGNE- kell on ka kiiremini tiksuma pandud.. tiktaktiktak
KAASAEGNE- kiire