sunniviisiline töö arvuti taga- kurat ei edene

St.Peterburg rõõm ja uued numbrid

''У вас есть билет?'' karjub mulle seitsmesaja vihakortsuga pileti kontrollorer trollibussis.Ehmatusega pööran pilgu tädile ja hakkan taskupõhjast rublasi otsima.Muide ses samas trollis on terve kari tsirkuse inimesi, kõik me oleme aeglased Eestlased, kes otsivad kamba peale põhjatustest taskutest kokku rublasi.Muide ses samas trollis, minule hästi ligidal seisab üks inimene, see sama inimene, kellega nüüd vahetame ainult paar õrna sõna, paar segatust tekitavat pilku ja kallistust.Kole kerge oli tegelikult neil tänavatel temaga liikuda, kuigi ikka jäi kõik ära ütlemata ja võib olla pole vajagi, sest see on selge, kui seebivesi.Misasi on selge kui seebivesi?Ega ma ei teagi, mis siin keerde ja sõlmi täis loos selget on.Aga las see kõik läheb hoopis keeruga kraanikausist alla.Ainult, et kui ta vaid läheks sealt kraanikausist nii lihtsasti alla.Niivõrd ilusat asja sai jälle oma silmaga näha, istudes publikumis, niivõrd hea sai oldud parankade ja чай-ga. Olin jälle hirmus rõõmus saades natukene eemale.Kuigi, kui nüüd hästi aus olla, siis venemaal ma elada ei tahaks.See pidev sealne klähvimine ajab vihale. pljät!
Täna oli meeletu kotletti isu, ema tegi imemaitsva kotletti, see kotlet tegi mu hästi rõõmsaks, unustasin kohe kõik rusuva.Taimetoitlast minust kahjuks või õnneks ei saa.
Homme olen saamas väga vanaks, nimelt on kätte jõudnud see kaua oodatud, kuid nüüd hirmutavana tunduv number.Muide pensionisamba peale tuleb ka mõtlema hakata, votvot. Ootan huviga kõike edasi toimuvat, see tundub tulevat tuline ja põnev.Musipüksi ja rind kummi!

mu kassipoeg lasi täna diivani peal puuksu.
see on märk heast elust.
ega ma ei virisegi elu üle.
aga ma pole ammu ühtegi puuksu teinud.
rääkimata diivani peal tehtust puuksust.

kuule elu anna mulle puuksutamise aega nüüd.

puuks
puuks
puuks