See tik-tak, tik-tak on kiirem, kui ei kunagi varem ja tundub, et tik-tak, tik-tak kogub alles tuure ja see kõik kavatseb minna veel kiiremaks.Elu on hakanud tantsima lõppematut polkat,mis muutub igast taktist ja jalalöögist aina kiiremaks.Teate küll..2-osalises taktimõõdus, kiire tants, Tsehhi päritoluga.
Vahel on lihtsalt huvitav vaadata, kuidas raamatud su riiulis ikka seisavad, kuigi sa tahaksid neid väga lugeda.Et sa pole oma lähedasi sugulasi juba päris pikka aega näinud ja sa ei teagi kuidas neid läheb ja oled unustanud sõbra sünnipäeva ja soovid talle valel päeval õnne.Õudsalt hea on tegutseda ja minu puhul KÕIKE teha ja muidugi korrga,aga vahel on lihtsalt  tobe, kui sa ei mäleta, mis sa eile õieti tegid ja oled kolmandat päeva unustanud kingaparandusse minna ja uusi sukapükse oleks ka vaja.Ja hea on ka vaadata, kuidas sa millegi nimel tohutult vaeva näed ja hea on tunda end tegusana, ent aga mitte unustada seda teistki elu poolt.. vahel ma ju näen, kuidas ma ise ja teisedki unustavad näha selle endi elu lihtsust ja kergust.Ja naljakas on näha ennast ütlemas, et varsti on natukene rahulikum ja küll siis on aega kokku saada, küll siis on aega järgi õppida ja järgi elada..elama ja teeme asju kogu aeg järgi.Koolis olen järeltööde klassis päris tihe külaline.Saan aru, miks pannakse tähtpäevaseid kuupäevi, mil asjad peavad tehtud olema,sest inimeseloom on oma loomult nii laisk,et kui millelgil ei ole kindlat kuupäeva, ei teegi ta seda veel nii pea ära ja lausub aga, et´´Küll aega on.´´Ei seda keegi tea, kas aega siis on või ei ole.Varsti oli vist seda maailma lõppu ka oodata , juhei! Siis ma läheksin vist jupiterile elama, tundub päris põnev planeet.
Ülemõtlemine-minu ja sinu viga,me kõigi viga
Ja oma asjalikkuse võid vahel perse pista, seda on lihtsalt nii lämmatavalt tobe vaadata.

 

eile oli jaanipäev,päris väsitav püha..ja kuidagi tühine koos olemine suure söömaga.Täna on kohe raske olla.Homme lähen jooksma.Vahel on hea endast igasugu asju välja joosta.Ja mul ei olegi miskipärast üldse kerge olla, miski oleks nagu kivistunud kusagil,natukene valu ja ebakindlust tekitav tunne.ja tegelikult peaksin olema alustanud oma uurimustööga, aga motivatsiooni ei ole.Ja noh, nii ei tohiks,aga ka ilm rusub.Päikel on päris suur jõud ja kui teda ei ole, tunnen ennast ka natuke nõrgana.
Ja vanad asjad teevad veel valu,kuigi võiks juba üsna valutud olla.Aga homme on äki päike ja see sulatab ka mõne kivi must
Ja oi,mul nüüd minu enda rüperaal..selline pisike ja punane, heh

 

üks
võõras
natueke hull
ja hurmav
keda nagu tunneks
ei tereta mind üldse
vaid vahime
veidralt ja pikalt

ei oska enam

minagi midagi

vaid kivistun

ja igakord

kui näen

loodan

et ei näinud

korda viimast

sest

mu süda ei jää rahule

kes on see hing?

Sest vihma sadas ja kõik muusika ja raamatud,korraga tuul tõi tema ja teadmise ja porilompi astusin meelega ja naeruga ja busslie ta mu saatis ja tee tegi sooja ja jutt jäi kõrva ja kallistas kaua ja lugesin inimesest ja nuusutasin kedagi ja vaikisin,sest kartsin ja mõtlesin võõraste elust ja laulsin ajatuid laule ja keerutasin ennast valla ja istusin viiskatega ja tahtsin kohe pahandust tea ja naeratasin, sest tehti pilti ja tead,täna sadas vihma,kallas ja pani tantsima ja ta ehitab palkidest maja ja mitte vihm ei lõhnanud, sest keegi haises rohkem ja oh nüüd haiseb ta minu sees ja ta lämmatab päris paljut oma haisuga ja täna sadas vihma ja inimesed ongi hullud ja jess ,sest hullus on porilompides tantsimine ja hullus on valedega suudelda ja hullus on päev mil mõtlevaad inimesed mõelda mõtetult ja tunda lihtsalt,sest porilombid ei ole niisama augud ja tead täna sadas vihma 

Oi,kuidas ma tahaksin,et ma siia miskit aegaajalt kirjutaks,aga  ma ikka miskipärast seda ei tee.Vahel mõtlen, et kusturaks end interneti avarustest üldse igaltpoolt,oleks lihtsalt ehedal kujul mina ise, kui keegi tänaval näeb, siis räägime seal, kõik mis öelda vaja,ei riputaks endast ja teistest pildikesi, mis iseenda edevusest on vaja KÕIGILE näidata,sest jah,öeldi ka mulle kunagi, kui mul veel kurikuulsat ´´lõustakausta´´ ei olnud, et seal on jua KÕIK- kõik inimesed on poolikult oma eluga sinna kolinud, võibolla on neid üldse tihedamini seal kohata, kui tänaval, sest miski suur, uus ja koht, kus KÕIK on on haaranud ka neid oma ambu, noh KÕIKI.Oh seda kaasaegsust,see uueaja inimene on ennast lastnud võtta hammaste vahele-seda igasmõttes,aga pole hullu,s estKÕIK on hammaste vahel.





Ah, ei, siiski mitte KÕIK-Olen oma kolmel viimasel nädalal kohtunud,kahe väga ilusa noormehega, kel kummalgil ei ole facebooki, ega telefoni.-Päris uhke! Vaatan teid suure austusega, sest tean,e t MINA sea ei suudaks, sest MINUL on vaja pidevat infot ja maalilmale nii lähedal olla-nagu öeldakse, ´´Kui oled internettis, ongi juba terve maailm sinuga``-nojah, INTERNETT- `` Ma olen hästi võimas``

Oh, unistan tarmmiga sõita praegu, ikka selle mõnusa logiseva trammiga ja et tänaval käiks mulle tuttav vastu ja teretaks mind, mitte ei käiks pea maas, sest VERBAALNE suhtlemine on liiga hirmus, et noormehed ja neiud ei kirjutaks INTERNETTI avarustest, kui palju nad üksteisest hoolivad ja armastavad, vaid tänaval, trammis sõites,pargi pingil istudes, jäätist limpsides,teatrist tulles,,ütleksid neile, kui palju nad üksteisest HOOLIVAD.Nimoodi päriselt. PÄRISELT

Hea, et trammid veel sõidavad,
hea, et internett veel kõike ei paku, hea,e t internett kõhtu täis ei tee, hea, et internett


ei
ei
ei

ma lihtsalt kirjutasin,sest mulle meeldib kirjutada

Lähengi nüüd sest mul on kiire,
lähen trammiga sõitma, sest tarmmid veel sõidavad

nojah, teate küll KAASAEGNE- kell on ka kiiremini tiksuma pandud.. tiktaktiktak
KAASAEGNE- kiire