minu loom

Oh, kus on olnud suvi! Kõike on nii palju, et selle kõige hea peale mõtlemiseks aega ei olegi jäänud. Niimoodi istuda pikalt maha ja kõik olnu veelkord meelde tuletada. Võin üsna julgelt võtta selle suve selliset sõnadega kokku- spontaansus, tegustemine, avardumine. Ikka ja jälle tahan kõva häälega öelda- Ma olen üks maru õnnelik inimene! Aitäh kõigile ja kõigele, on olnud au, on olnud väärt, on olnud kirjeldamatu, on olnud i m e l i n e!

aga ajal on suur väärtus, tea seda!

Love?

There was a game, there was just male and female.

ikka hand ja stand

Oman üht maailma parimat seltskonda..küll oli hea olla niimoodi.

Prangli

Las alaku kõik öised sõidud ja minekud ja olesklevad olekud-

las lendame, las lendleme!

 

Mu raagus olek
oleks täiesti normaalne
kui ei ihkaks ma lehti-
langevaid ja loetavaid.
Naudin hommiku kohvi
annan kassile krõbinaid
ja tekitan aega-
süütundeta nagu varas.
Ehmatan elu üle Maal
mõtlen ja ei mõtle bussipeatuses
nutan teatris päris pisaraid-
pikki ja puhtaid.
Valgun vahel laiali
teen elust etüüde
ja ei kirjuta ridagi-
eirates eksisteerimist.

Mis saab olla rõvedam, kui mupo ''head õhtut teile'', mil bussist väljub 12 valideerimata inimest

Olen vanamoodi tagasi
ja kuradi hea on.

Närvid ja sokolaadikoogid

olen lummatud

https://vimeo.com/57395065

harimatuks juuä

et saaks haritud inimese kombel vesteldä

haritus ja harimatus

seltskonnas 

Pisarad on soolase maitsega

ja kadestan kassi elu

õõnes

ma vajan magada

sotsiaalne elu, kus sa oled?
naeran ja meenutan 14.ndat eluaastat
oskan ma veel üldse nii juua ja tantsida
ma ootan
pärast seda lõputut enese harimist
ma ootan end mõnel õhtul harimatuks juua


















ma ootan ilma kotitetta katusteil istumisi
kottides pudelid ja me veiniga loksumas

jhgfdsfghjkjhgfdxszxdcfvgbh
nbgvfcdfvgbhjmhgvfvgbhn
gvfdsdxcfghgfghjhgvbhnjm
bvfgbhghjhj
äbgvhjhghjkjhgfghj
vfghjhgfghjkjhgj
ölkfghjhgifukuli.o-pkjkgjhäöhg
gfhjhgjkjgbh
gfghjhjkhjjhgh
hgfdfghjgfdsdertytr
fghfvgbhnjmvgbhn
gfghjghjhjkj

TEGELIKULT EI TEA KEEGI, KUIDAS ASJAD TEGELIKULT ON

Tauri Tallermaa
koolitajamees
ja muu mees
tuli meile koolimajja
et rääkida sellest
et kuidas asjad
tegelikult on.
Juba seitsmenda lausega
ütles ta
et ta tegelikult ei tea
kuidas asjad on.
Mitu aega
olen ma
siin nüüd mõelnud
et kas keegi teab
kuidas asjad
tegelikult on
kas mina tean
kuidas asjad tegelikult on
Praegu tunnen ma
et mina tean
kuidas asjad tegelikult on.
Pehmelt öeldes
on nad sitasti.
Veidi valusamalt
ja valjemalt sõnades
on nad ikka
päris perses.
Ah
et miks
ma ropendan.
Ikka seetõttu
et inimesed
saaksid aru
et iga
pehmes voodis
magav inimene
saaks aru
et praegu
täpselt samal hetkel
just praegu
ei ole
mõnel teisel inimesel
pehmet patja
rääkimata tekkist
et kurat
ta ei teagi
mis see
voodi on
et ta ei ole
tundun kunagi
ühtki
head ööd musi
et ta ei tea
mis on pai.
Et iga loll inimene
silmas pidades
ka end
teaks
et elu
ei ole roosamanna
värvi
et me kurat inimesed
hakkaks saama aru
kuidas asjad tegelikult on.
Et mu klassiõde
tuli austraaliast
ja rääkis
kui ilus elu on seal
ja et
mu isa oli
soomes ehitaja
ja et
teda enam ei ole
sest masendusse
ja kurbusesse
võib ka
tead ära puua.
Ma ei taha
siinkohal rääkida
maailma parandamisest
ma ei taha näida
ainult valu tundnud
inimesena
ja
ma ei taha öelda
et maailma
on halb koht.
Ma tahan
et inimene
ei mõistaks
teist inimest hukka
ma tahan
et me näeksime rohkem
kui ees ja taga.
Ma tahan
et inimene
prooviks aru saada
kuidas asjad tegelikult on.
Ma ei taha
et keegi
seda lugedes
mõtleb
et küll on noor ja loll
ja kus
nüüd proovib
maailma parandada
sest
tegelikult ei tea ka mina
kuidas asjad tegelikult on.

täna teeksin küll pööraseid asju
neid mida pärast ei kahetseks ja natukene kahetseks ka
sest kurat sõbranna endine ikka
aikarrrrraaambaaa
mul seest muliseb
ja
pulbitseb lendama minna
lähenen keemistemperatuurile
olen nagu vilega kann
ja kukk katusel
lõõmava kuu taustal
mustast püstolist
pillun punaseid südame kuule
laulan soprani häälil
sul südameviisi
olen kui trubaduur
kes kirjutan sinust siin
pisikest memuaari-
saatus, kas paned meid paari?
♡ 

sunniviisiline töö arvuti taga- kurat ei edene

St.Peterburg rõõm ja uued numbrid

''У вас есть билет?'' karjub mulle seitsmesaja vihakortsuga pileti kontrollorer trollibussis.Ehmatusega pööran pilgu tädile ja hakkan taskupõhjast rublasi otsima.Muide ses samas trollis on terve kari tsirkuse inimesi, kõik me oleme aeglased Eestlased, kes otsivad kamba peale põhjatustest taskutest kokku rublasi.Muide ses samas trollis, minule hästi ligidal seisab üks inimene, see sama inimene, kellega nüüd vahetame ainult paar õrna sõna, paar segatust tekitavat pilku ja kallistust.Kole kerge oli tegelikult neil tänavatel temaga liikuda, kuigi ikka jäi kõik ära ütlemata ja võib olla pole vajagi, sest see on selge, kui seebivesi.Misasi on selge kui seebivesi?Ega ma ei teagi, mis siin keerde ja sõlmi täis loos selget on.Aga las see kõik läheb hoopis keeruga kraanikausist alla.Ainult, et kui ta vaid läheks sealt kraanikausist nii lihtsasti alla.Niivõrd ilusat asja sai jälle oma silmaga näha, istudes publikumis, niivõrd hea sai oldud parankade ja чай-ga. Olin jälle hirmus rõõmus saades natukene eemale.Kuigi, kui nüüd hästi aus olla, siis venemaal ma elada ei tahaks.See pidev sealne klähvimine ajab vihale. pljät!
Täna oli meeletu kotletti isu, ema tegi imemaitsva kotletti, see kotlet tegi mu hästi rõõmsaks, unustasin kohe kõik rusuva.Taimetoitlast minust kahjuks või õnneks ei saa.
Homme olen saamas väga vanaks, nimelt on kätte jõudnud see kaua oodatud, kuid nüüd hirmutavana tunduv number.Muide pensionisamba peale tuleb ka mõtlema hakata, votvot. Ootan huviga kõike edasi toimuvat, see tundub tulevat tuline ja põnev.Musipüksi ja rind kummi!

mu kassipoeg lasi täna diivani peal puuksu.
see on märk heast elust.
ega ma ei virisegi elu üle.
aga ma pole ammu ühtegi puuksu teinud.
rääkimata diivani peal tehtust puuksust.

kuule elu anna mulle puuksutamise aega nüüd.

puuks
puuks
puuks